?

Log in

Мелафон у меня! [entries|archive|friends|userinfo]
Лиса

[ userinfo | livejournal userinfo ]
[ archive | journal archive ]

Alates 1. oktoobrist 2016.a toimub Lennart Meri Tallinna lennujaama galeriis [Oct. 19th, 2016|12:26 pm]
Лиса

lennujaama_galerii_alisa jakobi.jpg

Alates 1. oktoobrist 2016.a toimub Lennart Meri Tallinna lennujaama galeriis
Näitus OR VALGUS

Saabus 5777. aasta maailma Loomisest.
Näitus on pühendatud juudi kalendri uue aasta algusele.



Sellega seoses avati praegune näitus, mis koosneb kümnest maalist. Maalide arv võrdub sfiroti arvuga Kabalas. Sfirot on elupuu osad Kabalas.

Mõtleme hetkeks – enne Maailma Loomist oli ainult Looja. See, et Tema lõi Maailma, tähendab vajadust Tema ilminguteks Maailmas. Maailma juhtimise süsteem, avaldub sfirotides, mida on kokku kümme. See arv ei ole juhuslik, sest kümme on Ühtsuse sümbol.
Selle idee pakkus välja kunstnik Simon Lenker.

Esitletakse neli Simon Lenkeri maali ja kuus Alisa Jakobi maali.


Korraldaja: Art Jakobi koostöös Lennart Meri Tallinna lennujaama galeriiga
Näitus toimub 1.10.2016 - 30.11.2016

Fotod: https://goo.gl/uh2BvE

Lisainfo: https://www.facebook.com/artjakobi/

LinkLeave a comment

Выставка ОР – СВЕТ / Симон Ленкер и Алиса Якоби [Oct. 14th, 2016|01:05 pm]
Лиса
[Tags|, , , ]

lennujaama_galerii_alisa jakobi.jpg


С 1 октября 2016
в выставочной галерее Таллиннского аэропорта имени Леннарта Мери
Выставка ОР – СВЕТ

Наступил 5777 год от Сотворения мира.
Выставка приурочена к началу нового еврейского года.
Она состоит из 10 картин. Это число можно соотнести с количеством Сфирот в Каббале (элементы древа жизни в каббалистике).

«Задумаемся – до Сотворения Мира был только Творец. То, что Он сотворил Мир, уже заключало в себе необходимость Его проявления в этом мире.
Основные каналы, по которым осуществляется и раскрывается в духовных мирах система Управления Миром, это и есть сфирот.
Их 10. Ибо число 10 - символ Единства.
И количество картин выбрано не случайно.
Эту идею предложил художник Симон Ленкер.

На обозрение предоставлено 4 картины Симона Ленкера и 6 картин Алисы Якоби.

Организатор: Art Jakobi в сотрудничестве галереей Таллиннского аэропорта имени Леннарта Мери.
Выставка продлится с 1.10.2016- 30.11.2016


Доролнительная информация:

facebook.com/artjakobi

СМИ: https://goo.gl/uh2BvE

Фотографии с открытия: https://goo.gl/photos/a5GLqBkB98w78Du78

LinkLeave a comment

Ах, эта свадьба! Тоже Беседер.ру [Aug. 15th, 2016|11:02 pm]
Лиса
[Tags|]

Ах, эта свадьба, свадьба, свадьба пела и стреляла
В Вене шествие турецких националистов, пытавшееся напасть на конференцию курдов, по ошибке вломилось в помещение, где проходила сербская свадьба. Сербская свадьба несколько кварталов преследовала шествие турецких националистов, пока оно не забежало на конференцию курдов, которая и защитила его от озверевшей сербской свадьбы.



Старалась и пыхтела снова ваша покорная слуга!
LinkLeave a comment

BESEDER - Давайте посмеемся! [Aug. 15th, 2016|10:57 pm]
Лиса
[Tags|, , , , ]


"У стен тоже есть двери
Неизвестный, забравшийся на небоскреб Трампа, оказался владельцем здания, забывшим ключи от входа."



Карикатуру рисовала ваша покорная слуга ))) 
LinkLeave a comment

ALISA JAKOBI näitus “Emotsionaalsed maastikud vol 4." [Sep. 15th, 2015|02:05 pm]
Лиса
[Tags|, , ]



https://www.facebook.com/events/451384265048678/?ref=22&action_history=null&source=22
Link2 comments|Leave a comment

Alates 11.septembrist 2015 on Rakvere PÄTSI pitsakohvikus (Vilde tn 4) avatud ALISA JAKOBI näitus “ [Sep. 15th, 2015|02:00 pm]
Лиса

Rakvere Galerii
Pressiteade


15.september 2015


Alates 11.septembrist 2015 on Rakvere PÄTSI pitsakohvikus (Vilde tn 4)
avatud ALISA JAKOBI näitus “Emotsionaalsed maastikud, vol. 4“.


Näitusega soovib autor esitleda inimese suhestumist loodusesse, avades võimaliku vaatenurga läbi oma kogemuse. Valitud teosed väljendavad kunstniku mitmetahulisi emotsioone teoste valmimise ajal. Autor esitab endale küsimuse: “Kas loodus pakub lahendust emotsionaalsetele seisunditele?”
Kunstnik kujutab maastikke, mis peegeldavad autori tundeelu. Kas maalitud vaated on tegelikult loodus või hoopis pilt kunstniku elustenaariumist? Kunstniku valitud loodusmotiivid jõuavad lõuendile juba uute tähendustena, millest on saanud maastikuvaadete asemel hoopis isiklike emotsioonide peegeldus.
Lisaks varasematele väljapanekutele on autor täiendanud näitust Makedoonia motiividega ning Muhu vaadetega, kus viirastuvad hämaruses maalitud salapärased kujutised.

Teoste valmimisel on kunstnik soovinud jätta kõrvale reaalsuse, ta on lasknud fantaasial end haarata. Lõuendile jõuavad salapärased kujundid ja varjud, mis on tekkinud veidi juhusliku pintslitöö käigus. Sellest tingituna on näituse pealkirjaks “Emotsionaalsed maastikud”, mis on juhitud sisemisest jõust ja maalimisel vallanud tunnetest.

Loodus pakub inspiratsiooni ja lohutust, võimaldades kuulata oma sisemist häält. Tänapäeva urbanistlik elustiil on liiga kiire, mis jätab vähe ruumi endaga üksiolemiseks.

Alisa Jakobi lõpetas 2005.a Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini erialal ja kaitses 2010 Tallinna Ülikoolis magistrikraadi kunstiõpetuse erialal. Ta tegutseb kunstniku, graafilise disaineri ja kunstiõpetajana. Ta on Eesti Meediakunstnike Ühingu ja kunstiõpetajate ühingu EstSEA liige.

Näitusel on maalid ajavahemikus 2013–2015.
N
äitus on avatud 11.09 – 5.12.2015

Näitust korraldab Rakvere Galerii
Riho Hütt
Rakvere Galerii kuraator
tel. 57429238

LinkLeave a comment

Riin Kübarsepp "Hingemaastike võlu põllumajandusministeeriumis " Alisa Jakobi "EM vol 2.5" [Mar. 19th, 2015|01:38 pm]
Лиса
Hingemaastike võlu põllumajandusministeeriumis

Seda näitust võiks lühidalt iseloomustada Artur Alliksaare paljukorratud ridadega luuletusest Aeg“: „Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu“. Ühesõnaga selle väljapaneku puhul on heas mõttes tegemist nn aeugumatu ja apoliitilise projektiga autobiograafilisest ning eneseanalüütilisest aspektist.
Alisa Jakobi (1981) on huvitav kunstnik, kelle loominguvälja on keeruline klassifitseerida ühe konkreetse stiili alla.
Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini eriala, hiljem Tallinna Ülikooli magistrantuuri kunstiõpetuse vallas.
Aktiivselt töötab ta reklaamide ja digitaalgraafika loomisega.
Näitustel on ta esinenud alates 2002. aastast, sealhulgas ka New Yorgis, Helsingis ja Makedoonias.
Jakobi käesolev näitus koosneb etüüdidest, mis on valminud erinevatel perioodidel suvistes maalilaagrites Muhus ja Makedoonias, kus sealne atmosfäär osutus oluliseks teraapiliseks inspiratsiooniallikaks.
Makedooniat peab ta väga oluliseks pidepunktiks oma loomingus, sest seal pikemat aega mägede keskel maalides andsid just need maastikud tema töödele uue hingamise ning veevaadetele kargemad sinised toonid.
Jakobi on kunstnik, kes ei karda väljakutseid ning on võimeline eksperimenteerima erinevate vahenditega, milles on väga tähtis osa muusikal. Selles sünergias võib paratamatult tekkida ka heas mõttes kakofoonia.
Möödunud aasta augustis toimus Jakobil suurejooniline kunstisündmus Tallinnas, Gustaf Adolfi gümnaasiumi hoovis, kus reaalajas tuli sealse kontserdi saatel improviseerides luua maal.
Teda on peetud ka ka omamoodi elukunstnikuks ja näitlejaks, kes erinevatel hetkedel võib võtta uue poosi, et elada sisse uude rolli. Tulemuseks ongi need tema üliemotsionaalsed maastikud.
Maastikumaali viljeldi juba antiikkreekas ja –roomas, mis väljendus eelkõige ehitiste kaudu, kus mäenõlvadele püstitati vabaõhuteatreid, millel puudus välisfassaad. See oli sõna otseses mõttes „vaba õhk“. Maastikumaal oli eriti armastud žanr romantismis. 19. sajandil pakkus see jõulist konkurentsi ajaloomaalile. Impressionismi sünniga muutuski aina levinumaks eelkõige vabaõhumaal, mille esimeseks pöördeliseks esindajaks oli prantsuse kunstnik Claude Monet' (1840-1926)oma kurikuulsa teosega "Impressioon. Tõusev päike" (1872 – 1873). Analoogset maalilaadi ja traditsioone jätkab ka Jakobi.
Kohati tahab tema aga väsimatult isegi liiga palju öelda, kuid resultaat on väga soliidne ja välja peetud. Selles mõttes on Jakobi jäänud ausaks ning siiraks, ega valeta oma tööde keerdkäikudes ei endale, ega vaatajale.
21.sajandil meediamassikäras on raske temasuguseid leida.
Jakobi rahvusvahelised kogemused erinevate fotograafide assistentidena ja disainerina New Yorgis on kahtlemata väga palju mõjutanud tema isiksust ja loomingulist kujunemist. Vaatamata oma aktiviteetide paljususele on tema kireks ja prioriteediks ometi jäänud maalimine.
See on sümbioos ekspressionismist, impressionismist ja sümbolismist, kus kõides piltides keskendutakse emotsioonidele.
Üheks paralleeliks Jakobi loomingus võib kindlasti pidada Barbizoni koolkonda. Ta on alateadlikult oma maalide ja emotsionaalse mõttemaailmaga justkui läinud ajas tagasi, kui 19. sajandi keskpaiku tegutses Barbizoni koolkond. Rühm prantsuse maastikumaalijaid, kes töötasid Fontainebleau lähedal Barbizoni metsades. Ka nendel oli primaarne vahetu side loodusega, mis inspireeris neid looma uutmoodi kunsti. Tööstuse areng ning inimvaenulik suurlinnade esilekerkimine tõukas tol ajal paljusid kunstnikke tsivilisatsiooni eest põgenema.
Koolkonna liikmed viljelesid vabaõhumaali, püüdes loodusmuljet ja valgusefekte vahetult edasi anda, ammutades energiat just intiimsetest
maastikest.
Jakobi tunnistab, et kohtub oma teoste kaudu sügavalt sisemise “minaga”, mis väljendub maalide koloriidis ja tehnikates. Autor esitab endale küsimuse: “Kas loodus pakub lahendust emotsionaalsetele seisunditele?”. Ta on maalinud ühte sama motiivi erinevatel kella- ja
aastaaegadel. Mõned teosed on aga sootuks korduvalt üle maalitud. Jakobi teostes leidub erinevaid kujundeid, mis tulenevad kunstniku oma elust. Ta ei tea veel, kas maalitud vaated on tegelikult loodus või hoopis kodeeritud pilt tema enda elustsenaariumist.
Jakobi on oma väljapaneku kontseptsiooni toonud sisse väga huvitava vastandanduse kus on kõrvutatud Muhu ja Makedoonia vaateid. Esialgu asuvad need paigad geograafiliselt nõnda kaugel, kuid läbi piltide selgub, et väga lähedal.
Maal „Kadakad, üks puu Rene Buschi tennise väljakul“, sarjast Muhu sügis on valminud 2014. aastal.
Samas pilt „Mäed Makedooniast. Sõit Bitolast“ ja „Üksik puu Makedooniast“ on tehtud samal aastal.
Neid töid lähemalt uurides saame aru kui oluliseks, filosoofiliseks ning mitmetasandlikuks võib ühel hetkel kujuneda üksainus puu.
Märgilise tähendusega on Jakobi maalid „Kadakate metamorfoosid“ 1 ja 2, mis viib mõtted sellele kui palju on Eesti kunstis kujutatud kadakaid erinevates situatsioonides, vahenditega ja koloriidis. Olgu nendeks siis näiteks Jüri Sooster, Uno Roosvalt või Peeter Mudist jpt.
Oluline on see, et kadakatele on nendel piltidel antud „oma ruum“, kus puudub koht inimfiguurile, kes justkui ei jätaks puule muidu piisavalt hingamiseks õhku.
Tänapäeva urbanistlik ja globaliseeruv elustiil on liiga kiire. Oma maalide keskel peab Jakobi aga sisemist kahekõnet enda ja oma ”laste” (piltide) vahel.
Samanimelised näitused toimusid tal 2014. aastal Tallinnas Aedvilja tänava galeriis, hiljem juba Tallinna Lennujaamas ja Riigikogus.
”Emotsionaalsed maastikud vol „2,5” kestab veel järjepidevalt ja järjekindlalt  kunstniku tõelise pühendumise najal sama kontseptsiooni alusel jätkusuutlikult edasi.
Seekord toob ta oma maalidega värsket õhku Eesti Põllumajandusministeeriumisse.


Riin Kübarsepp
LinkLeave a comment

Põllumajandusministeeriumis Lai tn 39 “Emotsionaalsed maastikud“ vol /Эмоциональные пейзажи vol 2.5 [Mar. 17th, 2015|01:34 pm]
Лиса



Põllumajandusministeeriumis Lai tn 39 “Emotsionaalsed maastikud“ vol 2,5 III korruse A-tiiva galeriis.


Näitus on avatud 10.03 - 31.05.2015
Näituse külastamiseks on vaja isikut tõendavat dokumenti.

www.artjakobi.com
info@artjakobi.com




LinkLeave a comment

"Emotsionaalsete maastike" võlu [Jan. 7th, 2015|11:00 pm]
Лиса
[Tags|, ]

"Emotsionaalsete maastike" võlu

Alisa Jakobi (1981) on huvitav kunstnik, kelle loominguvälja on keeruline klassifitseerida ühe konkreetse stiili alla. Jakobi on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini eriala, hiljem Tallinna Ülikoolis magistrantuuri kunstiõpetuse eriala. Aktiivselt töötab ta reklaamide, firma- ja digitaalgraafika loomisega.
Näitustel on ta esinenud alates 2002. aastast, sealhulgas ka New Yorgis, Helsingis ja Makedoonias. Makedoonia on ka oluline märksõna tema loomingus, sest seal pikemat aega mägede keskel maalides, andsid just sealsed maastikud tema töödele uue hingamise. Jakobi on kunstnik, kes ei karda väljakutseid ning on võimeline eksperimenteerima erinevate vahenditega, milles on väga tähtis osa muusikal. See kõik on omamoodi interdistsiplinaarsus, kus võib paratamatult tekkida ka heas mõttes kakofoonia. Augustis toimus Jakobil suurejooniline kunstisündmus Tallinnas, Gustaf Adolfi gümnaasiumi hoovis, kus reaalajas tuli sealse kontserdi saatel improviseerides looma teose. Need ongi tema emotsionaalsed maastikud. Kohati tahab ta väsimatult isegi öelda liiga palju, kuid resultaat on väga soliidne ja välja peetud. Selles mõttes on ta aus ja siiras ning ei valeta oma tööde keerdkäikudes ei endale, ega vaatajale. Tema pildid on väga autobiograafilised, kus iga nüanss pildil omab tema enda jaoks suurt tähendust, sest iga teos jutustab oma lugu. 21.sajandil massimeedia käras on raske temasuguseid leida. Ta on töötanud ka New Yorgis, kunstniku esindajana Philippe Decamierre Highlands linnas, Põhja-Carolinas, fotograafi assistendina New Yorgis ja disainerina “Rockaway Graphics”, Rockaway Beach` il samuti New Yorgis. See kõik on väga palju mõjutanud tema isiksust ja loomingulist kujunemist. Vaatamata oma aktiviteetide paljususele on tema kireks ja prioriteediks ometi jäänud maalimine. Jakobi näitus koosneb etüüdidest, mis on valminud erinevatel perioodidel suvistes maalilaagrites ja tema ateljees. Peamiselt on need pildid loodud Muhu saarel, kus sealne loodus ja atmosfäär osutusid peamisteks teraapilisteks inspiratsiooniallikateks.
See on sümbioos ekspressionismist, impressionismist ja sümbolismist, kus neis kõikides keskendutakse emotsioonidele. Üheks märksõnaks on kindlasti Barbizoni koolkond. Jakobi oleks oma maalide ja emotsionaalse mõttemaailmaga justkui läinud ajas tagasi, kui 19. sajandi keskpaiku tegutses Barbizoni koolkond, rühm Prantsuse maastikumaalijaid, kes töötasid Fontainebleau lähedal Barbizonis. Ka nendel oli primaarne vahetu side loodusega, mis inspireeris neid looma uutmoodi kunsti. Tööstuse areng ning inimvaenulik suurlinnade esilekerkimine tõukas paljusid kunstnikke tsivilisatsiooni eest põgenema. Nad maalisid loodust ja maaelu just sellisena, nagu nad seda nägid, loobudes ateljeemaalist ja fantastilistest väljamõeldud motiividest. Koolkonna liikmed viljelesid vabaõhumaali, püüdes loodusmuljet ja valgusefekte vahetult edasi anda, ammutades energiat just intiimsetest maastikest. Kunstinäitusega soovib Jakobi samuti esitleda inimese suhestumist loodusesse, avades ühe võimaliku vaatenurga läbi enda kogemuse. Kunstnik kohtub oma teoste kaudu sügavalt sisemise “minaga”, mis väljendub maalide koloriidis ja tehnikates. Autor esitab endale küsimuse: “Kas loodus pakub lahendust emotsionaalsetele seisunditele?” Ta on maalinud ühte sama motiivi erinevatel kella- ja aastaaegadel. Mõned teosed on aga sootuks korduvalt üle maalitud. Jakobi teostes leidub erinevaid kujundeid, mis tulenevad kunstniku elust. Esitades endale küsimuse, kas maalitud vaated on tegelikult loodus või hoopis pilt kunstniku elustsenaariumist? Kunstniku valitud looduse motiivid jõuavad lõuendile juba uute tähendustena, millest on saanud maastike vaadete asemel hoopis isiklike emotsioonide peegelduse. Väga tähtis osa on valgusel ja varjul ning nende kooskõlal, mis peab eesmärgipäraselt ühte sulanduma. Oluline on ka pintslilöök ja selle looklemine õlivärvidega lõuendil, mis tundub esmapilgul juhuslik, kuid see on eksitav, sest kõik on tegelikult süstematiseeritud ja äärmiselt rangelt kaalutletud. Sellest tingituna on näituse pealkirjaks “Emotsionaalsed maastikud”, mis on juhitud sisemisest jõust ja tunnetest.
Tänapäeva urbanistlik ja globaliseeruv elustiil on liiga kiire. Oma maalide keskel peab Jakobi aga sisemist kahekõnet enda ja oma ”laste” piltide vahel. Näitus koosneb töödest mis on kõik valminud 2013-2014. aastal.
Viimane samanimeline näitus toimus tal 2014. aasta novembris Tallinnas Aedvilja tänava galeriis.
”Emotsionaalsed maastikud vol 2” kestab veel järjepidevalt ja kunstnik jätkab oma seeriat sama kontseptsiooni alusel.

Barbisoni koolkond, rühm Prantsuse maastikumaalijaid, kes töötasid 19. Sajandi keskpaiku Fontainebleau lähedal Barbizonis

Millise uuenduse tõi maalikunsti Barbizoni koolkond? Vahetu side loodusega ja talurahva eluviisiga suunas neid looma uutmoodi kunsti, mida varsti hakati realismiks nimetama.
Keskse tähtsusega meister oli nende hulgas Théodore Rousseau (1812-1867), kes asus Barbizoni alaliselt elama 1836. aastal. Rousseau oli realist. Ta armastas looduses tabada kindlaid, jõulisi vorme ja maalis neid võltsimatu asjalikkuse ning täpsusega, minnes paiguti kuivakski. Ka tema pintslitehnika on selge ja kindel, osalt peaaegu raskepärane, värvid tugevad. Rousseau`d huvitas see, mis on püsiv, selgejooneline ja plastiline. Tema töödes valitseb eepiline ja tõsine, tihti kurvameelne põhitoon. Ikka näeb neis suuri, jämeda tüve ja jändrike okstega puid.


Barbizoni meistrite hulka kuulus Jules Dupré (1811-1889). Ta töötas algul Fontainebleau metsas, hiljem Oise`i jõe orus. Ta on saanud tõuget Rousseau`lt, kuid erineb viimasest kõigepealt oma maalimisviisilt, mis on värskem, vabam ja mahlakam. Ka ei toonita ta nii palju detaile, vaid näeb suuri masse ja taotleb ühtset üldmuljet. Romantiline joon on tema töödes tugevam, kui Rousseau maalides. Hõõguvad päikeseloojangud, viirastuslikud kuupaistevaated, torm ja äike, idüllilised karjamaad rahulikult voolavate jõgede ääres-kõike seda maalib Dupré võrdse hingestatuse ja tundeküllasusega. Eriti armastas ta kujutada loodust läheneva äikese ootel, mil kõikjal valitseb sünge, salapärane rahu. Suurt tähelepanu pöörab Dupré taevale ja pilvedele.

Charles Francois Daubigny (1817-1878). Ehkki mõjustatud Corot`st ja vanematest barbizoonlastest, samuti Constable`ist, kujundas Daubigny välja hoopis isikupärase stiili. Ta maalis peamiselt Seine`i ja Oise`i rahulikke kaldaid maaliliste põõsastike, õitsvate viljapuude ja koomel joovate karjadega. Ikka eelistas ta kujutada kevadist loodust. Ta maalimisviis on lihtne ja delikaatne ning muutus meitri vananedes aina lihtsamaks ja terviklikumaks. Ka püüdis ta pildi masse alati suureks tervikuks ühendada. Daubigny oli esimene meister, kes suured maastikupildid otse looduses valmis maalis, ühtlasi üks esimesi, kes järjekindlalt hakkas maastikumaalis rakendama külmi toone.

Lugupidamisega, Riin Kübarsepp, kunstiteadlane MA
Tallinn, 10. 12. 2014. aastal
LinkLeave a comment

“Emotional landscapes back from Adventures” (“Эмоциональные пейзажи” vol 2). [Dec. 17th, 2014|02:26 pm]
Лиса
[Tags|]



10 декабря Алиса Якоби открыла в галерее Таллиннского аэропорта имени Леннарта Мери свою выставку “Emotional landscapes back from Adventures” (“Эмоциональные пейзажи” vol 2).

На выставке представлены этюды пейзажей и произведения, созданные в разные годы в летних художественных лагерях и в студии, как в Эстонии, так и за рубежом. Своей выставкой автор хочет показать связь человека с природой, раскрывая один угол зрения через свой опыт. Отобранные для выставки картины выражают многогранные эмоции художницы, которые она испытывала во время создания произведения.

Через свои работы автор встречается со своим глубоким внутренним “я”, что выражено в колорите и технике картин. Художница задается вопросом: “Помогает ли природа решить эмоциональные состояния?”. Один и тот же мотив Алиса Якоби изображает в разное время и в разные времена года.

Природа дарит вдохновение и утешение, позволяет слушать свой внутренний голос. Современный урбанистический образ жизни слишком быстр, он практически не оставляет пространства, чтобы побыть наедине с собой.

На выставке экспонируется 13 картин, написанных в 2013-2014 годах.

Организатор выставки: Art Jakobi в сотрудничестве галереей Таллиннского аэропорта имени Леннарта Мери. Выставка будет открыта до 31 января 2015 года.

LinkLeave a comment

navigation
[ viewing | most recent entries ]
[ go | earlier ]